Eesti manööverdamisruum maailma suurvõimude jõuvõtmises
Täna jõuab lugejani esimene uuenduskuuri läbinud Diplomaatia number. Ajakiri hakkab ilmuma neli korda aastas – veebruaris, mais, augustis ja novembris. Kogumaht jääb ajalehega samaks: see, mis oli enne jaotatud 12 numbri vahel, hakkab nüüd olema neljas numbris.
Pingeline aastalõpp
Selle aasta lõpp on pingeline maailmapoliitika jaoks. USAs võttis presidendivalimistel võidu Joe Biden, Mägi-Karabahhis jõuti relvarahuni, Valgevenes jätkuvad protestid ja …
Nõukogude jäänukid
Ehkki Nõukogude Liit lakkas olemast 1991. aastal, 29 aastat tagasi, näeme me tänase päevani, et kommunistliku kolossi kokkukukkumisel on oma järelmid ja tegelikkuses Nõukogude Liidu lagunemine jätkub. Sest kui vaadata Valgevene revolutsiooni ja Aserbaidžaani-Armeenia sõjategevust, on selge, et nende piirkondade probleemid pärinevad suurelt osalt Nõukogude ajast. Aga pole kahtlust, et Valgevene tee demokraatiani ja võimalik Aserbaidžaani-Armeenia üksteisemõistmine saab olema väga keeruline.
Ümbermõtestatud ajalugu
Koroonaviirusest räsitud maailmas möllab monumendisõda, milles protestijad üritavad näidata ajalugu teistviisi. Euroopa peab hakkama midagi tegema enda ellujäämiseks. Seda ajal, mil Venemaa propaganda üha tugevneb. Need on augustikuu Diplomaatia põhiteemad.
Globaliseerunud Eesti
Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja maikuu eesistujana tajunud oma diplomaatias võib-olla esimest korda, kui globaliseerunud võib maailm olla. Samas võib koroonapandeemia panna globaliseerumisele pidurid. Need on trendid, millel hoiab silma peal juunikuu Diplomaatia.
Koroonaviirus ja 9. mai
Koroonaviirus peatas maailma. Või nii meile esialgu tundus. Kuid nüüd on selgumas, et vana rahvusvaheline poliitika pole kuskile kadunud. Need, kes olid enne koroonaviiruse levikut ühesugused, on seda ka kriisi ajal, ja need, kes olid enne teistsugused, on seda ka praegu. Koroonaviirus tabas maailma rängalt, kuid riikide poliitiline mälu on endine. Sellest kõigest ehk viirusest ja lähenevast 9. maist aprillikuu Diplomaatia ka kirjutab.
Tartu rahu 100
Mõistetavalt on veebruari Diplomaatia pühendatud valdavas enamuses Tartu rahu 100. aastapäevale. On ju tegemist lepinguga, mille kaudu sai eluõiguse Eesti Vabariik ja mis oli Eesti välispoliitilise võidu märgiks.
Euroopa plussid ja miinused
Eesti kuulumine Euroopasse on ajaloolistel põhjustel iseenesestmõistetav. Sestap läheb meile korda selle kontinendi käekäik koos oma plusside ja miinustega. Aasta viimane Diplomaatia pühendabki suure osa oma sisust Euroopa arengutele.
Eesti 20 aastat WTOs
Kui kevadel tähistasime Eesti 15-aastast kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse, siis nüüd on aeg heita pilk Eesti 20 aastale Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Mis on WTOsse kuulumine Eestile andnud ja missugune üldse võiks olla maailma kaubanduse tulevik, sellele katsubki novembrikuu Diplomaatia valgust heita.
Diplomaatia vähenemine sõjaohu arvelt
Diplomaatilised möödalasud ja sõjaohu kasv on nähtused, mis on iseloomustanud viimaseid kuid maailmas. On meie kohustus jälgida ja analüüsida neid arenguid siit Eestist, sest pole kahtlust, et maailmas toimuv mõjutab aktiivselt Eesti julgeolekut. Loomulikult on selle numbri üheks fookuseks Venemaa, kuid ka Iraani suhted läänemaailma, eriti USAga.
Tõusev Aasia
Aasia tähtsus maailma areenil kasvab. Oleks viga arvata, nagu jääks Eesti sellest arengust puutumata. Mis toimub meile võib-olla geograafiliselt kauges, aga juba tehnoloogiliselt lähedases Aasias, sellele ongi pühendatud septembrikuu Diplomaatia.
Eesti globaalsel areenil
Augustikuu Diplomaatia on suures osas pühendatud Eesti saamisele ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Pole kahtlust, et Julgeolekunõukogu liikmesus annab Eestile senisest suurema võimaluse kaasa rääkida globaalsetel teemadel ja suhelda seni meist kaugel asuvate ja meile vähe tuntud riikidega. See on suur väljakutse meie diplomaatidele ja poliitikutele.
Virtuaalne ja füüsiline julgeolek
Maailm on arenenud niikaugele, et me peame oma julgeoleku eest muretsema nii virtuaalses kui ka reaalses ruumis. Sestap tasub tähelepanu pöörata mõlemale suunale, mida juunikuu Diplomaatia teebki.
15 aastat Euroopa Liitu Eestis
15 aastat tagasi ühines Eesti Euroopa Liiduga. Missugused on olnud selles ühenduses olemise õppetunnid, missugused olid hirmud enne ühinemist ja mis ülepea on euroopalikud väärtused, millest nüüd taas palju räägitakse, nende küsimustega Diplomaatia maikuu number peamiselt tegelebki. Sekka ka teemasid mujalt maailmast.
NATO 70, Eesti NATOs 15
NATO sai aprillis 70-aastaseks – 4. aprillil 1949. aastal kirjutasid alliansi asutajaliikmed alla Washingtoni lepingule. Märtsis aga möödus Eesti liitumisest Põhja-Atlandi alliansiga 15 aastat. Eesti liikmesust NATOs, alliansi võimalikku tulevikku ja võimalikke murekohti vaebki aprillikuu Diplomaatia, mis on pühendatud tervenisti NATOle.
Brexit, Brexit, Brexit
Brexit tähendab Brexitit, on öelnud Briti peaminister Theresa May.
Üks maailm – mitu teemat
Diplomaatia topeltnumber mahutab endas mitmeid teemasid: ÜRO ränderaamistik, Rumeenia/Moldova, Krimmi okupeerimise/annekteerimise viies aastapäev, arengud Egiptuses ja palju muudki. Pilk maailma peab olema terav, pakkudes samal ajal mõtestatud lähenemist rahvusvahelisele poliitikale.
Inimõigused eile, täna, homme
10. detsembril 1948. aastal võeti ÜROs vastu inimõiguste ülddeklaratsioon. 70 aastat hiljem on seega põhjust küsida, kuidas vaatame inimõigustele praegu ja kas deklaratsioonis esitatud põhimõtted on jäänud samaks. Diplomaatia detsembrikuu number ongi pühendatud inimõiguste olukorrale.