Jäta menüü vahele

Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks

Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.

Nr 211 • Detsember 2022 16. detsember 2022

Kommentaar

Ida ja põhja tõusev ühendus NATOs

Venemaa vägivallast ajendatuna ning Prantsusmaa ja Saksamaa lühinägelikkuse tõttu on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid koondumas piirkondlikuks, Skandinaaviat Musta merega ühendavaks julgeolekuliiduks. Selle tiiva edukaks kaitsmiseks vajab NATO aga idapoolset raamriiki. 

Nr 211 • Detsember 2022 27. detsember 2022

Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt 

Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt.

Nr 211 • Detsember 2022 20. detsember 2022

Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina

Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.

Nr 211 • Detsember 2022 19. detsember 2022
ZUMA Press Wire / Scanpix

Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks

Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.

Nr 211 • Detsember 2022 16. detsember 2022

Analüüs

Venemaa alternatiivsed tulevikud, eeldused ja võimalikud ohud

Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale.

Nr 210 • September 2022 2. oktoober 2022

Kas ühehäälsuse aeg Euroopa Liidu välispoliitikas on ümber?

Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.

Nr 210 • September 2022 28. september 2022

Venemaa keelemüüdid ja ukraina keele renessanss

Ukrainlased ei ole hakanud ukraina keeles rohkem kõnelema vihast Venemaa, vene kultuuri või rahva vastu, vaid enda ja oma kultuuri pärast.

Nr 210 • September 2022 28. september 2022

Vene luure impeerium Telegramis

Sõnumirakenduse Telegram kanalite võrgustik, mille on loonud ja mida juhib Venemaa sõjaväeluure (GRU), on pärast täieulatusliku invasiooni algust uuesti aktiivsemaks muutunud, kasvatanud oma auditooriumi ja levitanud Kremli propagandasõnumeid, mis on eelkõige suunatud ukrainlastele.

Nr 210 • September 2022 28. september 2022

Intervjuu

Läänemeri on taas esimene kaitsejoon

Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval.

Nr 210 • September 2022 12. september 2022

Mida on Madridis oodata?

Juuni lõpus Madridis NATO tippkohtumisele kogunevad NATO riigipead ja valitsusjuhid võtavad eeldatavasti vastu uue strateegilise kontseptsiooni. See tähtis dokument määratleb Euro-Atlandi piirkonda ähvardavad ohud ja selle, kuidas NATO neile reageerima peab. NATO peasekretäri abi kaitseinvesteeringute küsimuses Camille Grand räägib, mida on tema arvates oodata NATO viimaste aastakümnete tõenäoliselt kõige tähtsamalt tippkohtumiselt.

Nr 209 • Mai 2022 30. mai 2022

Me loodame muidugi, et meil õnnestub Venemaaga uuesti vastastikku kasulikku dialoogi astuda. Praeguses olukorras on see üha raskem. Venemaal ei ole vastastikuste suhete vastu mingit huvi.

Arvustus

Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel

Ian Easton. The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy. Eastbridge Books, 2022, 358 lk

Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.

Nr 210 • September 2022 29. august 2022

Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade

„Küborgid. Kangelased ei sure iial“ („Кiборги: Герої не вмирають“), 2017, režissöör Ahtem Seitablajev, 2017, väljaandja Idas Film

Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.

Nr 209 • Mai 2022 27. mai 2022